Tõrje puhul on raskendav asjaolu see, et varrepõletiku tekitajad võivad olla taimedes latentsel kujul ning jääda märkamatuks mitu kasvuperioodi järjest. See on eriti terav probleem just kartuli seemnekasvatuses, kus sümptomite puuduse tõttu ei ole võimalik nakatunud mugulaid välja praakida ja seega võidakse toota bakterist saastunud seemet. Patogeeni esinemise taset on võimalik hoida madalal, kui haigustunnuste ilmnedes ettevaatlikult eemaldama põllult haigestunud taimed (võimalik väiksemate põldude puhul). Kindlasti tuleb sertifitseeritud seeme osta usaldusväärsest allikast, kindlustamaks, et ise oma tootmisüksusesse haigust sisse ei too. Tuleks rangelt kinni pidada järgmistest sanitaarnõuetest:
1. Eemaldada haiged taimed põllult kasvuperioodil ja praakida välja haigustunnustega mugulad juba koristamise ajal ja vahetult enne maha panekut;
2. Harida võimalikku nakkust kandvat põldu viimasena ja soovitavalt kuiva ilmaga;
3. Peale töötamist puhastada hoolikalt kogu kasutatud tehnika ja transpordivahendid, sama nõue kehtib ka hoidlate kohta;
4. Kui mõnel põllul esineb palju varrepõletikku või mõnda muud kartulit kahjustavat haigust, siis sellest põllult saadud mugulaid ei ole soovitav tulevikus uuesti maha panna.
Efektiivseid keemilisi preparaate märgmädaniku ennetamiseks või kontrolli alla saamiseks ei ole, seega on eriti oluline kinni pidada soovitavatest sanitaarnõuetest. Ka tuleb kartuli kasvatamisel kinni pidada viljavahelduses kehtivatest nõuetest.
Külvikorra ülesandeks on muuhulgas muldade fütosanitaarne profülaktika. Külvikorra kasutamisega on võimalik vältida kartulil esinevaid haigusi. Kartuli kultiveerimisel soovitatakse vahele jätta ühel põllul neli aastat.
Kindlasti valida kasvatamiseks varrepõletiku- ja märgmädanikukindlam kartulisort. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi andmetel on Eesti sortidest üsna varrepõletiku- ja märgmädanikukindel sort näiteks Anti.
1. Eemaldada haiged taimed põllult kasvuperioodil ja praakida välja haigustunnustega mugulad juba koristamise ajal ja vahetult enne maha panekut;
2. Harida võimalikku nakkust kandvat põldu viimasena ja soovitavalt kuiva ilmaga;
3. Peale töötamist puhastada hoolikalt kogu kasutatud tehnika ja transpordivahendid, sama nõue kehtib ka hoidlate kohta;
4. Kui mõnel põllul esineb palju varrepõletikku või mõnda muud kartulit kahjustavat haigust, siis sellest põllult saadud mugulaid ei ole soovitav tulevikus uuesti maha panna.
Efektiivseid keemilisi preparaate märgmädaniku ennetamiseks või kontrolli alla saamiseks ei ole, seega on eriti oluline kinni pidada soovitavatest sanitaarnõuetest. Ka tuleb kartuli kasvatamisel kinni pidada viljavahelduses kehtivatest nõuetest.
Külvikorra ülesandeks on muuhulgas muldade fütosanitaarne profülaktika. Külvikorra kasutamisega on võimalik vältida kartulil esinevaid haigusi. Kartuli kultiveerimisel soovitatakse vahele jätta ühel põllul neli aastat.
Kindlasti valida kasvatamiseks varrepõletiku- ja märgmädanikukindlam kartulisort. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi andmetel on Eesti sortidest üsna varrepõletiku- ja märgmädanikukindel sort näiteks Anti.